Sarajevo: mida näha, andmed ja lennud

Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina pealinn, on kontrastide linn, kus osmanite, Austria-Ungari ja Jugoslaavia pärand kolevad väikeses ruumis. Sinna reisitakse selle hiljutise ajaloo tõttu, mida markeeris 1990. aastate piiramine, ning elava oleviku pärast, kus on kohvikuid, turge ja mitmekesist arhitektuuri.
Mida näha
Põhilised marsruudid algavad Baščaršija basaarilt, mis on osmanite süda sillutatud tänavate, käsitööatjeede ja Sebilji purskkaevuga. Sealt jõutakse Miljacka jõe suunas alla liikudes Latinski silla juurde, kus toimus 1914. aastal ertshertsog Franz Ferdinandi mõrv. Gazi Husrev-bey mošee, mis pärineb 16. sajandist, on riigi olulisim religioonne hoone ja selle sisehoov väärib puhkehetke.
Keskusest väljaspool on Lootuse tunnel, mis kaevati piiramise ajal, muuseum, mis säilitab lõigu käigustunnelist, mis ühendas linna lennujaamaga. See on hädavajalik, et mõista, kuidas tsiviilelanikkond ellu jäi.
Linnaosad ja nende läbimine
Linn jaguneb selgelt osmanite tsooniks idas ja Austria-Ungari tsooniks läänes, mida eraldab Maršala Tita avenüü. Vanalinna jaoks on kõndimine parim variant, kuid Sarajevo ümbritsevad mäed nõuavad avalikku transporti või takso kasutamist vaateplatvormidele ronimiseks. Grbavica linnaosa teisel pool jõge säilitab sõjajälgid ja pakub vähem turistlikku perspektiivi.
Tramm, mis sõidab mööda peavenüüd, on kasulik rongijaama ja ajaloolise keskuse vahel liikumiseks. Perifeeria elamupiirkonnad, mis ehitati Jugoslaavia ajastul, moodustavad kontrasti vanalinna madalate puitmajadega.
Toitlustus ja ööelu
Kohalik köök keskendub grillitud lihale: ćevapi, pljeskavica ja värskelt küpsetatud somun-leib. Baščaršijas on palju turistlikke restorane, kuid kohalikud eelistavad buregdžinice’id, kus süüakse liha- või juustuburekit. Bosnia kohv, mida serveeritakse džezvas vastavalt maitsele lisatud suhkruga, on institutsioon, mida nautitakse igal kellaajal.
Ööelu koondub kahele alale: Ferhadija tänava baarid, kus on jooksmise õhkkond, ja alternatiivsed kohad jõekalda endistes tööstushoonetes. Seal on kohalikult käsitööna toodetud õlut ja puuviljarakijat kui tavapärast seedimist soodustavat jooki.
Millal minna
Kevad (aprill-mai) ja sügis (september-oktoober) on parimad hooajad tänu meeldivale temperatuurile ja väiksemale rahvahulgale. Suvi on kuum ja kuiv, terrassid on hiliste õuduteni täis. Talv toob lumet ja erilise atmosfääri, lähedal asuval Bjelašnica mäel saab suusatada, kuid tänavad võivad olla jäätunud ja mõned muuseumid piiravad lahtiolekuaegu.
- Baščaršija bazar – vanalinna turg ja jalgratas, mille kohtumispaigaks on Sebilji purskkaev.
- Ladinakild – Osmanite aegne sild üle Miljacka jõe, 1914. aasta atentaadi toimumiskoht.
- Gazi Husrev-bey mošee – peamine 16. sajandi mošee koos sisehoovi ja ajaloolise raamatukoguga.
- Lootuse tunnel – muuseum, mis säilitab osa 1990. aastate piiramise ajal ehitatud tunnelist.
- Vijećnica – endine Austria-Ungari raekoda, praegu rahvusraamatukogu, neomauride stiilis fassaadiga.
Korduvad küsimused
Kas reisimine Sarajevosse on turvaline?
Jah, see on turismiks turvaline linn. Keskpinnal on politsei kohalolek ja väiksemad kuriteod on haruldased. Maamiinid sõjast on alles kaugel asuvates maapiirkondades, kuid mitte linnapiirkondades ega märgistatud turistiteedel.
Kas sisenemiseks on vaja viisat?
Euroopa Liidu kodanikel ei ole vaja viisat kuni 90-päevaste viibimiste jaoks. Teiste riikide puhul tasub enne reisi konsulteerida Bosnia ja Hertsegoviina saatkonnaga. SJJ lennujaam asub umbes 10-minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ja rongijaama sõidab linnaautobuss.